Naudi trilevikku, kuni see kestab!

Ruja

Tegelikult ma pean alustama umbes aasta tagusest Proffetist saadud elamusest ning peaksin soovitama teil kõigil seda minna vaatama, kuna eksperimentaalteater on saanud väga hea vormi. Tradišiuunilise theaateri austajad ei pea iseenesest minema, kuna lugu kui selline… Noh, nagu pole või nii. Aga etüüdid on iseenesest head.

Nüüd ma palun ignoreerida seda eelmist üleskutsungit, kuna nägin midagi veel paremat. Võib ju vaielda, et kas RUJA on eksperimentaalteater, mis on väljunud teatri (segavatest) raamidest või telelavastus. Selle viimase koolkonna rajajad või vähemasti järgijad (kes istuvad hetkel ainuisikuliselt mu vastas) arvavad, et Ojasoo võiks unustada teatri sootuks ja kolida siis juba telesse üle. Siiski, telelavastuses ei näe sageli kaadervärki, mis toimub näitlejate ümber ja kaamerate taga. Samuti kaob palju ehedust, kuna duubleid tehakse vastavalt vajadusele juurde… Seevastu Ruja etendus on endiselt ühekordne kunstiline akt, mis kantud samal hetkel ka kaameratest suurele ekraanile.

Kui ma saaks anda ühe mõttetera tegijatele, siis oleks see mõningati suurema osatähtsuse andmine lavaliste tegevuste jälgimisele ühes umbes samamahuka videomixiga kui seda nägime Rujas. Aga eks selle peale tulevad tegijad ise kah mingi hetk.

Seega ma soovitaks teil minna kindlasti kaema seda ilmatu suurt kaadervärki, millel Ruja nimeks. Sedaenam, et kõigest kaks korda suurema raha eest kui Uljas Neitsi näed sa sada korda suuremat etendust. Ja see on juba hea asi.

…

Reaalsuses ilmselt võite ignoreerida erinevaid soovitusi, kuna nii Ruja kui Proffeti päevad on kahjuks möödas.