trilevik » 2008

Suur suvi

Tegelikult oli üks hunnik pilte tehtud ka enne lätit

vähegeniaalsed pildid geniaalsest aastaajast

Olgugi, et Keiserliku Koka kohta olen kuulnud mitte kõikse paremaid arvustusi, siis julgesin minna ikkagi vaatama teist Kiviräha suvejanti — Uljast Neitsit. Selle kohta polnudki midagi kuulnud või polnud varasemad kuuldused väärt meelde jätmist.

Aga ise oskan kosta, et tegu on suht lihtsa suvejandiga, mis erinevalt mõnest teisest, ei kesta vähemalt liiga kaua. Huvitav on tükk ehk selle poolest, et ongi konkreetselt ühe anekdoodi lavastus. Minge ja vaatke, ehk mõistate isegi.

Kui midagi soovida enamat, siis ehk seda, et oleks võinud olla väheke sügavam ning paar naljalugu oleks võinud suurde süžeesse ja puanteeritusse veel juurde põimida. Ent nagu öeldud — kestus kompenseerib selle miinuse ning peale tükki ei jää vähemalt mulje, et olete kaotanud oma elust väärtuslikke minuteid. Vähemalt ma ei tundnud nii.

Aga parkimisel soovitan mitte alluda kohalikule diktaadile tasuda 25 krooni eikellegimaal parkimise eest. Hoopis tasuta saab seda teha maanteekõrvases parklas, kust umbes 20 meetrit pikem maa lavani.

Plaan

Nädalavahetuseplaan on lihtne, ent geniaalne:

Laupäeval kell 17 laululava taga mäe otsas (ehk nagu alati).

Järgneb vabakava või midagi muud (nagu teinekord on juhtunud).

Bjork?

Kui välja arvata Ferdinand ja paar Inese kontserti (mis on siiski olnud valdavalt diskod), siis pole ma tegelikult massikontserdil käinud juba tosin aastat. Toona oli Prodigy see, kes lavalt rahvale näkku sülitas.

Sel aastal juhtus kogemata nõnda, et esiti olid mul Massive Attacki piletid ja nüüd olid ka Björki piletid täiesti olemas. Esimese kontserdi suutsin ma hoopis paremate reisiplaanidega ära jätta, kuid Björki jaoks said vabandused otsa ja pidin võtma ette pika tee Riiga.

Samas tuleb nentida, et kui ta oleks esinenud Eestis, siis ma ilmselt poleks läinud.

Kuidas Björk oli? Noh, nagu Björk ikka. Kontsert kestis täpselt 1,5 tundi ning kui seisid lava kõrval, siis nägid suurelt ekraanilt, et ta näeb ikka paganama vana välja. (Välimuse järgi paistaks umbes 60, kuigi tegelikult on 40 tuuris.)

Ma teadsin Björgilt umbes kolme laulu, millest ühte ta esitas (Ferdinandi puhul teadsin kahte ning mõlemad ka esitati). Kahe tundmatu laulu ajal tekkis korraks tore vibratsioon ja muidu oli nii nagu kontsert ikka.

Aga õnneks oli Lätti plaanitud natuke enam kui Björk ning paari päeva jooksul sai sõidetud šnitslit sööma Ventspilsi ning otsitud Sõrve säärt Kolka neemelt (ei paistnud kätte). Peaaegu käisime ka Positivuse AB festivalil (täpsemalt, olime selle parklajärjekorras, mis kulges mööda Riia-Tallinna maanteed) ning täpi reisile pani suplus loojuvas päikeses kusagil Ikla kandis. Päike uppus, meie jäime pinnale.

Sügisel tuleb REM. Kui kontserdiga paketis oleks mõni grillõhtu looduses ja ekskursioon ennekäimata radadel, siis võiks ju kaaluda.

trett lätti

PS. Kuna Lätis oli suhteliselt vähe nende lippe väljas, siis ei pruugi osavam vaataja aru saadagi, et see ei ole Eesti. Seega vaatke ikka hoolega — see on kõik Läti. Või vähemalt peaaegu kõik.

PPSS. Kui satute Cinevillasse ning ei saa kohaliku ‘filmitrammiga’ sõita, siis ärge meid süüdistage. Kes oleks võinud arvata, et tramm kiilub kurvis rööbastesse kinni!

Midagi vaimule

Et suvel on tööd vähe, siis tuleb mahutada päevadesse väga palju kultuuri. Nõnda saigi võetud ette ka suurejooneline kontserdikülastus eelmisel nädalavahetusel, millest kaks üliolulist pilti esile toon.

Olgu lihtsalt eraldi esile toodud, et tegu oli suurepärase kontserdiga Ineselt, mille järel jahutas publiku maha Franz Ferdinand.