Naudi trilevikku, kuni see kestab!

Pro et contra

Loen postimehest pealkirja

Üleskutse: astu välja riigikogulaste ohjeldamatu palgatõusu vastu!

Ma arvan, et kõige kindlam viis RK’laste palka alla viia on paluda oma palka alandada, et siis keskmine langeks ning ka RK palk kukuks.

Liituks isegi sellise aktsiooniga, kuid olen kõigest vabakutseline…

Rohkem p*$ka!

Jõulud olid sel aastal üpris varakult ära. Järeldus, mis ma peale tänast võiks teha on, et kahte suurt objektiivi on palju keerulisem pidevalt omavahel vahetada kui kahte väga kerget.

Nurka siginesid lainurkfiks ning makro. Aga kõiki asju saab ju nii lainurgas kui makrona pildistada…

Hetkel Tartus ja õhk on kuidagi kevadine.

Talvepildid 2008

Üks parimaid aastaaegu pildistamiseks on talv. See kõik, mis muidu paistab nii rusuv ja masendust süvendav saab kaetud ühtlaselt lõbusa ning lustliku lumevaibaga. Mis olekski parem kui väljasõit sõpradega loodusesse ning lumelinnuste ehitamine?

Meenuta selle aastase talve helgemaid hetki!

potiknoi

Muud pildid hiljutistest tegemistest kah üleval. Vaata või siit.

Ühetähenali

McDonalds võiks teha uue toote — Afterburgeri.
Midagi Underbergeri ja Bitteri palsami vahepealset, soovtavalt mõõduka koguse nitroga.

Mul on kummut!

Ostsin endale kummuti.

Sel on sahtlid ning sees on tähtsad asjad (riided). Kui kummutit hästi hooldada, siis peab ta pikalt vastu, kui mitte, siis laguneb ära kui Poola kummut.

Kummut on toodetud Poolas. Kummutil ei ole ühte sahtlit, kuid see ei tule mitte sellest, et ma ei oleks teda hooldanud. See tuleneb hoopis sellest, et sahtliga oli vale pikkusega siin kaasas.

Veel on mul üks siin, mis jäi kummuti koostamisel üle, kuid mis on õige pikkusega ning terve kapp, mis täidab mu elutoa põrandat.

Elutuba on pigem läbikäiguelu tuba, läbikäigutuba. Kapiga põrandal.

On alles nalja!

Tõeline talv on Tartus!

Tallinnas oleks mu tuul äärepealt maha pühkinud ning linnaliiklus pritsis pori näkku. Kõigest kaks tundi unelemist vanade heade Vikerraadio saadete tempos tõi mu Tartusse, kus tuul on pakaselisem, pori on jäätunud ja lendab näkku lumehelvestena ning päike, va naaskel, sillerdab igal pool ringi nagu suvi oleks kohe käes.

Kahju, et välikohvikuid ei ole, et seda meeleolu pikalt ja põhjalikult hõõgveiniga nautida.

Täna on vist viimane kord dr. Björni juurde. Peaks leidma uue põhjuse, miks aegajalt võtte ette rongisõit. Hoolimata liigvarajasest ärkamisest on selles ettevõtmises mingi element sees, mis nostalgiat tekitab.