169
Päike on jumalik! Kui linn suudaks pori kah minema pühkida, siis oleks idüll. Koerte p@$ka on kõik kohad täis — kevad on vist tulnud, et jääda.
Organiseerituse tipptase
Leidsin päikselinnu. Väga kena tundub olevat, kuid minusugusele ilmne liialdus. Järgmine ülesanne: Folk.
Trt-Tln
Sel teel aitas sedapuhku Vikerraadio meelt lahutada, rääkides muistsetest eestlastest. Alul Lembitust ja siis Georg Otsast. Suisa lust sõita nii.
3 sutsakat veel
Sellele lisaks natukene ragistamist, juttu sellest, kuidas Tom Hanks uisuga omal sama asja tegi ja… Krõks üks. Kroon. Veel nati ragistamist umbes viie erineva riistaga. “Juba tuleb, peaaegu lahti on!” Meeleheitlik kartus valu ees (sest mine tea, mil täiesti tuim lõug otsustab lõpuks ikkagi midagi tunda). Kaks. Natuke veel ja kolm.
Head aega tarkusehammas!
Ema hoiatuse peale, et hammas on peale seda protseduuri väga kuuma ja külmakartlik ei osanud ma midagi muud kosta, kui et eks seal Onu Björni kabinetis suht hea ja soe tal ole. Ja rumm ei ulatu kuidagi kah teda kahjustama.
Kohvi! Kohvi! Kohvi! Ikka selleks, et masendus ei tuleks peale… Ja kodeiinitabletti valu eest.
Jaanipäevalapsed
Kas märts on alati olnud nii sünnipäevaderohke aeg? Ilmselt. Ei tea miks küll?
Pildid Tõstamaalt
Just jõudis postituvi kohale ning asetas mu laua servale pakikese, milles olid mitmed pildid üritus(telt) kus ma ka ise viibisin. Pistsin kohe netti, et kõik saaks osa. Tutvuge.
3 sutsakat
Sellest, et Nexus tegi peo (lisaks sellele tegid peo ka imehead kokteilid ja muu sihuke) on järele jäänud üks suur ja vaevav tuimus mu lõuas…
Kuigi ma usun, et reaalne põhjus on kusagil sügavamas minevikus, siis konkreetne häda algas ikkagi peojärgsel hommikul, mil mõnel oli lihtsalt paha, kuid teisel valutas terve maailm (viimases võite ära tunda mind). Terve tee Tõstamaalt Tartu valutas mu silme ees maantee, ühes kõrva ja… tarkusehambaga. Vilde elu ja loomingu põhjalikum käsitlemine Vikerraadio poolt juhtis tähelepanu veidi kõrvale, kuid päris terveks ei teinud. Tartus soovitas Dr. Björn kodeiini manustada ning kirjutas välja põletikurohu.
Öö oli nagu valutava hambaga ikka… Peaaegu piin. Vastu hommikut tuli ka uni, mis oli paras mix-up igasugu reaalsustest.
Ja siis äratus kell 8:00. 3 sutsakat põse tahaossa kell 8:35. Nending, et põletikulised närvid tekitaks mul valu peale hamba elimineerimist juhtis meid trellini. Rohi ja mingi täidis ja neljapäevani.
Hetkel täielik tuimus… Huvitav, kas peale selle kadumist tuleb valu tagasi?
Täna
Täna oli Krooks väga hea. Sealt sai 4 viilakat leiba! Kõik, mida sa vajad, et süüa ära üks veike sült. Samas Tyri lastepraad ei vaimustanud Itit just eriti — see peaks olema praad, mis on parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Kahjuks friikad samas kohas annavad enam kui 2 korda väiksema hinna eest rohkem toitmist… Minu päevane shnitsel samas saab maksimumpunktid.
Reklaamide probleem seisneb selles, et kui neid pikemat aega ilma filmipausita vaadata, siis ei tule nende igapäevane võlu esile. Õigemini, oleks paslik vähemasti peale 60ndat reklaami täita inimajusid üürikese Bollywoodi, Hollywoodi või suisa Eesti toodanguga.
Homme Nexus.
Päevad ei ole vennad
Iga päev ei ole kellegi sünnipäev, kelle juurde sa oled oodatud. Täna oli üks selline. Käisin, ja jõin, nagu ausale autojuhile kohane, oma 3 tassi kohvi. Kunagi sai ühest lasteraamatust lugeda, et “kui Mina suureks saan, siis joon ma nii palju [kohvi] enne magama minekut kui tahan”. Täna tegin selle ära. Nii, nagu heale võõrustajale kohane, andis sünnipäevalaps mulle ampust kaasa, et ma saaks toosti temale siin tõsta. Terviseks siis!
Iga päev ei kohta sa oma alumist naabrit, kelle eksistentsist said üleüldse teada alles pool aastat tagasi (ausõna, enne seda ei teadnud ma, et ta olemas on), minemas oma perega kuhugi kell 11 õhtul. Kuhu? Lapsed (eriti need 1 ja alla aastased) peaks juba magama… Igastahes oli meeliülendav kohtumine, kus mina olingi juba sisenenud koridori, kus ma oma kolm-korda-päevas rutiini läbi viin elik posti kontrollin (Mällo ei ole viimasel ajal enam kirjutanud. Miks?) ja olin leidnud sedapuhku oma healt kirjasõbralt, Elionilt, postituse, kui nemad parasjagu kah sinna sisenesid (trepikojast, eksju). Sai meeldivalt “zdrastje” öeldud vanade aegade meenutuseks, mil ma korduvalt tema lapse und segasin.
Ja iga päev ei avasta sa oma naabrite sügavaid ja intiimseid elukombeid. Mina tean, mida homme naispere naistepäevaks saab. Meespere oli peitnud nende eest ukse taha vesipiibu, mis ilmselt juba homme hommikul koos nelkidega leiab end mõnusasti köögilaualt, et siis ühes pannkookidega (mis on kindlasti serveeritud vaarikamoosi ja kondentspiimaga) valmistada headele pere naistele rõõmu ja naudinguid.
Ei jõua ära oodata, mida põnevat küll homne päev endaga kaasa toob…
Kaptenikoolitus
Kas pole mitte tore, et Toila Gümnaasium sai kingituseks kaatri, ning nüüd saavad kohalikud lapsed õppida kapeniteks ja muudeks mereloomadeks.
keep looking »